laupäev, 12. jaanuar 2013

Vladimir Levi "Mõttejaht: Psühhiaatri märkmed"

Ülimalt huvitav teos Vladimir Levi arvukatest katsetest ning uurimistöödest (sealhulgas elektrišokikatsed rottide ajudega, teiste psühhiaatrite töömeetodid jpm), sisaldab ka mitmeid praktilisi soovitusi (kuidas kiiresti uinuda, kuidas parandada oma mälu, kuidas paremini õppida...) .
Soovitan kõigile!


Mõned näited ja tükikesed teosest:

  • Kõik on mürk, ja kõik on ravim, vahe on ainult annuses
  • Rahulolust sündinud soov on muude võrdsete tingimuste korral tugevam soovist, mis tekib rahulolematusest
  • Üks kahe „minaga“ naine jõudis kaaslaste abiga nii kaugele, et tema minad said teineteisest teadlikuks. Nende omavaheline suhtlus toimus kirja teel. Mõlemad hakkasid teineteisele kirjutama ning üksteist tundma õppima. Nad said headeks kirjasõpradeks.
  • Arenenud mõistusega ei kaasne veel hea mälu. Vastupidi, õppimine vähendab seda. Kuid siinkohal on õppimisel ja õppimisel vahe. Seoste tegemisel põhinev mälu pigem parandab mälu organiseeritust, tuupimine risustab mälu. Meie peas on vajalik informatsioon küll olemas, aga vajadusel ei leia me seda üles ning uuele infole jääb vähe ruumi.
  • Biovoolude andmeil näevad kõige enam und vastsündinud kassipojad, peaaegu kogu nende uni on „paradoksaalne“. Mida nad küll näevad? Ja mida näeb loode, kes suurema osa oma üsasisesest elust veedab kiires unes.
  •  Mõõduka tugevusega elektrilaeng kutsub esile teadvuse kaotuse ning krambid. Aju ei saa viga kuid kõik värsked jäljed on ajust läinud, ununeb kõik, mis juhtus 15-30 min enne šokki.
  • Mõningate arvestuste kohaselt jõuab aju une jooksul kuni 10 tuhat korda läbi lapata kõik möödunud päeva sündmuste kajad. Haarab ka vanemaid ja sügavamaid jälgi.
  • Kui kergesti hakkab väikekodanlane uskuma vähe kontrollitud vahendite võlujõusse, eriti kui seda nii karjuvalt reklaamitakse. Jaapanis on stimulaatoritekirg lausa rahvuslik nuhtlus. SFV-s esinesid värdjalikud kahjustused lastel, kelle emad olid raseduse ajal kasutanud teatud unerohtu. Ühes USA koolis jäi terve klass tunni ajal raskelt magama – emad olid nõuks võtnud kõikidele lastele unerohtu anda, et nad rahulikumalt kuulaksid. Üks ettevõtlik ärimees kauples Lääne-Saksamaal mitu aastat päris edukalt lolluseravimiga ja selle järele oli suur nõudmine.
 
  • Kõik on suhteline.
    Alkohoolik on jõuetu võitluses oma kirega, aga kehastanud tahe selle rahuldamisel. Laiskvorst on võimsa tahtega mitte midagi teha.
  • Newtonil oli raskusi kooli matemaatika ja füüsikaga, van Gogh põdes vaimuhaigust, Wagner õppis noodikirja alles 20 aastaselt, isa pidas Charles Darwinit häbiks kogu perekonnale, Einstein väitis ilma naljatamiseta, et tal pole mingit talenti, ainult kangekaelsus ja uudishimu, koolis ta võimete poolest kuidagi ei hiilanud.
    Paljudel inimestel pole silmapaistvat talenti, kuid nad töötavad end üles. Loomulikult peavad nad mingile oskusele toetuma, kuid see ei pruugi olla mitte midagi erilist.
     
  • Praegu ma mõtlen… Aga nüüd ma mõtlen, et ma mõtlen… Ja nüüd ma mõtlen, et ma ütlen, et ma mõtlen… selline mõttepüüdmine on väga tavaline ja niisama lootusetu, sest iga mõte saab oma teadvuses oleku hetkel olla ainult tema ise, ja sellel hetkel, kui kaduv-lühike see ka poleks, ei salli ta enda kõrval ühtegi teist ega näe ka iseennast.
  • Kuid vahel läheb sogases stiilis kaotsi päris selge mõte, ning veetlev, ladus stiil võib ehtida ka selget mõttetust.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar