Reede, 30. september 2016

A.A Milne "Karupoeg Puhh"


  • selle taga peab midagi olema. Egas ilmaaegu, asja ees, teist taga, keegi ikka sumistama ei hakka. kus on suminat, seal peab olema ka sumistaja.
  • Ja kui võõrustaja siis veel küsis, mida külaline leiva peale soovib, kas mett või kondenspiima, oli Puhhi erutus juba nii suureks kasvanud, et ta vastas: "Mõlemat!" Aga et mitte just ahnepäitsuna näida, lisas juurde: "Leiva pärast, palun, ei tasu sul vaeva näha."
  • Notsu selgitas veel, et kaks nime olevat tema vanaisal olnud selleks juhuks, kui ta ühe neist kuhugi ära peaks kaotama.
  • ma tean ju küll, et ega ma paksemaks ei lähe, aga mine sa seda tema ust teha -- see võib ju kitsamaks minna.
  • "Iiah, mis asja sa seal õiendad?"küsis Jänes.
    "Ma annan sulle, jänes, kolm mõistatust -- eks katsu ära arvata. Kaevan maasse auke? Vale! Kargan noore tamme otsas oksalt oksale? Vale! Ootan, et keegi mind jõest välja aitaks? Õige. andke Jänesele ainult aega, ja ta leiab alati vastuse.

Kolmapäev, 18. detsember 2013

Erich Maria Remarque "Elusäde"



pilt siit
  • ·         Muidu aga olid laagrid Saksamaal sõja-aastate jooksul otse humaanseks muutunud. Nüüd veel ainult gaasitati, peksti surnuks ja lasti maha või siis pandi inimesed ennast puruks töötama ning jäeti seejärel nälga surema. See, et vahetevahel krematooriumis ühes laipadega ka mõni elav ära põletati, oli tingitud pigem ületöötamisest ja asjaolust, et mõned skeletid ennast pikka aega ei liigutanud, kui kurjadest kavatsustest.
  • ·         Elu – ükskõik mis moodi, täitanult, purukspekstult, verisena -, kõigest hoolimata elu.

  • ·         „Mõnikord sureb sada ja sa ei tunne midagi, ning siis sureb üksainus - üks, kes sulle eriti kordagi ei lähe – ja tundub, nagu sureksid tuhanded. „
    „Meie kujutlusvõime ei suuda loendada. Ja numbrid ei tugevda tundeid. Tunne suudab alati vaid üheni lugeda. Üks – aga kui seda tõeliselt tajuda, siis sellest piisab.“

  • ·         Ustest kostsid nende hääled, kes enam tõusta ei suutnud. See polnud artikuleeritud kisa, vaid nõrk ahastuskoraal – laulujoru, milles polnud ahastuse jaoks enam sõnu, palveid ega needusi. See jäi neist teisele poole, see oli viimne piisk uppuvat elu, mis seal sumises, sirtsus ja kraapis, nagu oleksid barakid surevaid putukaid täis hiigelkastid.

Laupäev, 12. jaanuar 2013

Vladimir Levi "Mõttejaht: Psühhiaatri märkmed"

Ülimalt huvitav teos Vladimir Levi arvukatest katsetest ning uurimistöödest (sealhulgas elektrišokikatsed rottide ajudega, teiste psühhiaatrite töömeetodid jpm), sisaldab ka mitmeid praktilisi soovitusi (kuidas kiiresti uinuda, kuidas parandada oma mälu, kuidas paremini õppida...) .
Soovitan kõigile!


Mõned näited ja tükikesed teosest:

  • Kõik on mürk, ja kõik on ravim, vahe on ainult annuses
  • Rahulolust sündinud soov on muude võrdsete tingimuste korral tugevam soovist, mis tekib rahulolematusest
  • Üks kahe „minaga“ naine jõudis kaaslaste abiga nii kaugele, et tema minad said teineteisest teadlikuks. Nende omavaheline suhtlus toimus kirja teel. Mõlemad hakkasid teineteisele kirjutama ning üksteist tundma õppima. Nad said headeks kirjasõpradeks.
  • Arenenud mõistusega ei kaasne veel hea mälu. Vastupidi, õppimine vähendab seda. Kuid siinkohal on õppimisel ja õppimisel vahe. Seoste tegemisel põhinev mälu pigem parandab mälu organiseeritust, tuupimine risustab mälu. Meie peas on vajalik informatsioon küll olemas, aga vajadusel ei leia me seda üles ning uuele infole jääb vähe ruumi.
  • Biovoolude andmeil näevad kõige enam und vastsündinud kassipojad, peaaegu kogu nende uni on „paradoksaalne“. Mida nad küll näevad? Ja mida näeb loode, kes suurema osa oma üsasisesest elust veedab kiires unes.
  •  Mõõduka tugevusega elektrilaeng kutsub esile teadvuse kaotuse ning krambid. Aju ei saa viga kuid kõik värsked jäljed on ajust läinud, ununeb kõik, mis juhtus 15-30 min enne šokki.
  • Mõningate arvestuste kohaselt jõuab aju une jooksul kuni 10 tuhat korda läbi lapata kõik möödunud päeva sündmuste kajad. Haarab ka vanemaid ja sügavamaid jälgi.
  • Kui kergesti hakkab väikekodanlane uskuma vähe kontrollitud vahendite võlujõusse, eriti kui seda nii karjuvalt reklaamitakse. Jaapanis on stimulaatoritekirg lausa rahvuslik nuhtlus. SFV-s esinesid värdjalikud kahjustused lastel, kelle emad olid raseduse ajal kasutanud teatud unerohtu. Ühes USA koolis jäi terve klass tunni ajal raskelt magama – emad olid nõuks võtnud kõikidele lastele unerohtu anda, et nad rahulikumalt kuulaksid. Üks ettevõtlik ärimees kauples Lääne-Saksamaal mitu aastat päris edukalt lolluseravimiga ja selle järele oli suur nõudmine.
 
  • Kõik on suhteline.
    Alkohoolik on jõuetu võitluses oma kirega, aga kehastanud tahe selle rahuldamisel. Laiskvorst on võimsa tahtega mitte midagi teha.
  • Newtonil oli raskusi kooli matemaatika ja füüsikaga, van Gogh põdes vaimuhaigust, Wagner õppis noodikirja alles 20 aastaselt, isa pidas Charles Darwinit häbiks kogu perekonnale, Einstein väitis ilma naljatamiseta, et tal pole mingit talenti, ainult kangekaelsus ja uudishimu, koolis ta võimete poolest kuidagi ei hiilanud.
    Paljudel inimestel pole silmapaistvat talenti, kuid nad töötavad end üles. Loomulikult peavad nad mingile oskusele toetuma, kuid see ei pruugi olla mitte midagi erilist.
     
  • Praegu ma mõtlen… Aga nüüd ma mõtlen, et ma mõtlen… Ja nüüd ma mõtlen, et ma ütlen, et ma mõtlen… selline mõttepüüdmine on väga tavaline ja niisama lootusetu, sest iga mõte saab oma teadvuses oleku hetkel olla ainult tema ise, ja sellel hetkel, kui kaduv-lühike see ka poleks, ei salli ta enda kõrval ühtegi teist ega näe ka iseennast.
  • Kuid vahel läheb sogases stiilis kaotsi päris selge mõte, ning veetlev, ladus stiil võib ehtida ka selget mõttetust.