Lugu „Vana laps“ räägib hüljatud tüdrukust, kes satub lastekodusse ja kelle eesmärk on olla seal võimalikult nähtamatu. See on huvitav lähenemine inimese mõttemaailmale, sest see tüdruk ei näe ennast isiksusena vaid tükikesena teisi ümbritsevas taustas. Ta on kogu ümbritsevaga üks. Ta tunneb enda suunas vastikustunnet. Tema nimeks raamatus on ka ainult „tüdruk,“ mis justkui rõhutab tema tähtsusetust. Huvitavad on veel tema mälestused minevikust enne lastekodu: tühi ämber, külmustunne ja tarkusesõnad kelleltki, keda ta ei mäleta.
See raamat paneb enda ümber märkama inimesi, kelle olemasolu ei ole kunagi tähtsaks peetud.
- · Seda peab tähistama, kui seda ei saa unustada.
- · Selle, mille sa kätega üles ehitad, lõhud sa persega jälle maha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar