Laupäev, 5. märts 2011

E.M Remarque „Armasta oma ligimest”

Kui sulle meeldib Remarque, siis sa armastad ka seda raamatut...
  • Lõunaks anti lahjat oasuppi ilma ubadeta. Õhtuks sedasama, ainult selle vahega, et nüüd nimetati seda kohviks.

  • Selle jaoks, kes vee all ujub, on tähtis ainus üks: kuidas jälle veepinnale pääseda, teda ei huvita, mis värvi on kalad.

  • Võtame, Kern! Maailma suure müsteeriumi terviseks! Sünnitus! Kas teate, miks see müsteerium on? Sellepärast, et hiljem ikkagi surrakse. Proosit!

  • Kui sinu kõrval keegi sureb, siis sa ei taju seda. See on maailma õnnetus. Kaastunne ei ole valu. Kaastunne on varjatud kahjurõõm. Kergendatud ohkamine, et see ei ole sina ise ega ka keegi, keda sa armastad.

  • Kõik temas kuivas ja tolmas. Tal oli tunne, justkui oleks ta sütt ja vatti alla neelanud. Nagu ei saaks ta enam kunagi päris puhtaks.

  • Kreeka vanad kangelased nutsid rohkem, kui narrid sentimentaalsed naised meie päevil. Nemad teadsid, et kurbust ei tohi endasse koguda. Meie ideaaliks on raidkuju vankumatu julgus. Seda ei ole sugugi vaja. Ole kurb, siis saad sellest varsti lahti.

  • Kurbus on mõnikord inimese viimane õnn.

  • Olgem rõõmsad! Elu saab varsti otsa, ja tagantjärele ei anna meile keegi midagi selle eest, kas me rõõmsad või kurvad olime.

  • Ta teadis juba, kusagil oma õhkkergetes luudes ja veresoonte hallis tuharägastikus, et naine ei tule tagasi. Ta teadis seda alateadvuses, aga hirmu kangekaelsusega hoidis ta kinni mõttetutest sõnadest.

  • Kas te teate, mis on maailmas kõige kohutavam? Kui ausalt öelda, siis see, et lõpuks kõik harjumuseks muutub. Isegi niinimetatud ekstaasid.

  • Hetkeks tundus Kernile imelikuna, et seal luukide taga töötasid inimesed, kelle arvates oli väga tähtis kaitsta oma pluusikäiseid vähese töösaasta eest, kuna samas siinpool tunglesid inimesed, kelle elu oli üleni saasta sisse vajunud.

  • Kas ma pean seda sulle igal õhtul kordama? Ma armastan sind nii, et olen armukade isegi voodi peale, milles sa lamad. Sa peaksid lamama minus, minu südames ja minu veres!

  • Hea mälu on sõpruse tugisammas – ja armastuse hukk.

  • Niikaua kui olemas oled, ei ole veel midagi kaotatud!

  • Sõnad, liiga suured sõnad, aga kas oligi olemas väikseid sõnu selle väikluse väljendamiseks, mis sind pulbriks hõõrub ja ära kulutab.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar